Konstitutsioonikohus tegi 30. märtsil otsuse kostja õiguste kohta kaevata hagi tagamise otsus edasi apr 21, 2010
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (07.09.2006, 14.12.2006 ja 05.02.2009 kehtestatud muudatusi sisaldavas redaktsioonis) sätestab, et kostjal ei ole õigust kaevata edasi hagi tagamisel tõkendeid rakendavat kohtuotsust ega otsust, mille kohaselt kohus keeldub hagi tagamise meetmeid muutmast või tühistamast. Seevastu on hagejal õigus esitada kaebus kohtuotsuse kohta, millega jäeti hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.
Kaks avaldajat esitasid põhiseaduslikkuse järelevalve korras avalduse Läti Konstitutsioonikohtule, leides, et olemasolev regulatsioon on vastuolus põhiseadusega (satversme).
Konstitutsioonikohus tegi 30. märtsil otsuse. Ta leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustik (art 141 (1)) on vastuolus õiglase kohtupidamise põhimõttega osas, milles keelatakse kostjatel kaevata edasi kohtu otsus hagi tagamise meetmete rakendamise kohta või kohtuotsus, millega kohus keeldub hagi tagamise meetmete muutmisest või tühistamisest.
Konstitutsioonikohus nõustus, et vaidlustatud seadusesäte oli asetanud pooled ebavõrdsesse olukorda ja piiranud ebaproportsionaalselt kostja õigusi.
Konstitutsioonikohus otsustas, et kuni Läti parlament (saeima) võtab vastu tsiviilkohtumenetluse seadustiku art 141 (1) vajalikud muudatused, kehtib kõnealune säte kuni 14.12.2006 kehtinud redaktsioonis. Viidatud redaktsioonis sätestab see säte, et kostjal on õigus esitada kaebus kohtu otsuse kohta, millega kohus keeldus hagi tagamise meetmete tühistamisest. Sellest järeldub esiteks, et kostja peaks esitama avalduse samale kohtule, mis rahuldas hagi tagamise taotluse, taotledes sellelt kohtult hagi tagamise meetmete tühistamist. Kui kohus keeldub hagi tagamise meetmete tühistamisest, on kostjal õigus esitada selle kohta kaebus.
Kohtuotsus jõustus 01.04.2010, kui see avaldati ametlikes teadaannetes „Latvijas Vēstnesis”. Otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Seega on alates sellest kuupäevast kostjatel õigus esitada kaebus kohtu otsuse kohta, millega kohus keeldub hagi tagamise meetmete tühistamisest.
Sellegipoolest võib Konstitutsioonikohtu otsuse praktilist toimet kritiseerida, sest kohtupraktika kohaselt tühistatakse hagi tagamine üksnes juhul, kui kostja suudab tõendada, et tegelik olukord on muutunud ning kahtlustel lõpliku otsuse maksmapandavuse kohta pole enam alust.
Seega, tagamaks ka tegelikkuses õiglase kohtupidamise põhimõtete ellurakendatavust, tuleks ära oodata tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused.
Lisateabe saamiseks pöörduge palun Linda Bērziņa poole.
Konstitutsioonikohus tegi 30. märtsil otsuse. Ta leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustik (art 141 (1)) on vastuolus õiglase kohtupidamise põhimõttega osas, milles keelatakse kostjatel kaevata edasi kohtu otsus hagi tagamise meetmete rakendamise kohta või kohtuotsus, millega kohus keeldub hagi tagamise meetmete muutmisest või tühistamisest.
Konstitutsioonikohus nõustus, et vaidlustatud seadusesäte oli asetanud pooled ebavõrdsesse olukorda ja piiranud ebaproportsionaalselt kostja õigusi.
Konstitutsioonikohus otsustas, et kuni Läti parlament (saeima) võtab vastu tsiviilkohtumenetluse seadustiku art 141 (1) vajalikud muudatused, kehtib kõnealune säte kuni 14.12.2006 kehtinud redaktsioonis. Viidatud redaktsioonis sätestab see säte, et kostjal on õigus esitada kaebus kohtu otsuse kohta, millega kohus keeldus hagi tagamise meetmete tühistamisest. Sellest järeldub esiteks, et kostja peaks esitama avalduse samale kohtule, mis rahuldas hagi tagamise taotluse, taotledes sellelt kohtult hagi tagamise meetmete tühistamist. Kui kohus keeldub hagi tagamise meetmete tühistamisest, on kostjal õigus esitada selle kohta kaebus.
Kohtuotsus jõustus 01.04.2010, kui see avaldati ametlikes teadaannetes „Latvijas Vēstnesis”. Otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Seega on alates sellest kuupäevast kostjatel õigus esitada kaebus kohtu otsuse kohta, millega kohus keeldub hagi tagamise meetmete tühistamisest.
Sellegipoolest võib Konstitutsioonikohtu otsuse praktilist toimet kritiseerida, sest kohtupraktika kohaselt tühistatakse hagi tagamine üksnes juhul, kui kostja suudab tõendada, et tegelik olukord on muutunud ning kahtlustel lõpliku otsuse maksmapandavuse kohta pole enam alust.
Seega, tagamaks ka tegelikkuses õiglase kohtupidamise põhimõtete ellurakendatavust, tuleks ära oodata tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused.
Lisateabe saamiseks pöörduge palun Linda Bērziņa poole.
