Saneerimisseaduse rakenduspraktika apr 21, 2010
Saneerimisseadus jõustus 26. detsembril 2008. See on esimene õigusakt Eestis, mis reguleerib äriühingu ümberkujundamist väljaspool pankrotimenetlust.
18. novembril 2009 andis Riigikohus saneerimisseaduse rakendamise kohta esimese lahendi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-122-09). Lahendis on põhjalikult selgitatud saneerimise mõistet ja menetlust ning analüüsitud suure praktilise tähtsusega küsimust riiklike maksunõuete ümberkujundatavusest saneerimismenetluse käigus. Riigikohus leidis, et äriühingu kohustused riiklike maksude osas on saneerimiskava kohaselt ümberkujundatavad. Kuivõrd makseraskustes äriühingul võib olla riigi ees maksukohustusi, siis võiks olukord, kus riiklike maksude tasumise kohustus ei oleks saneerimismenetluses ümberkujundatav, põhjustada äriühingu pankroti, sest selle saneerimine ilma maksukohustuste ümberkujundamiseta ei pruugi olla mõistlikul moel võimalik.
Meie hinnangul on Riigikohtu eelviidatud seisukoht õige, sest saneerimismenetluses tuleks võlgniku õiguste kaitset pidada mõnevõrra olulisemaks kui võlausaldajate õiguste kaitset, ning seda isegi juhul, kui võlausaldajaks on riik.
Riigikohtu eelviidatud lahend on tervikuna kättesaadav Riigikohtu koduleheküljel: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-122-09.
Lisateabe saamiseks pöörduge palun Helmut Pikmetsa poole.
Meie hinnangul on Riigikohtu eelviidatud seisukoht õige, sest saneerimismenetluses tuleks võlgniku õiguste kaitset pidada mõnevõrra olulisemaks kui võlausaldajate õiguste kaitset, ning seda isegi juhul, kui võlausaldajaks on riik.
Riigikohtu eelviidatud lahend on tervikuna kättesaadav Riigikohtu koduleheküljel: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-122-09.
Lisateabe saamiseks pöörduge palun Helmut Pikmetsa poole.
