Uus järk Balti riikide elektriturgude liberaliseerimisel alates 2010. aastast apr 21, 2010
1. Energiaturu liberaliseerimine Euroopa Liidu meetmete kaudu
Praegu on energiaturgude valdkonna peamine Euroopa Liidu õigusakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju1. See direktiiv, mis kuulub Euroopa Liidu energiaturu liberaliseerimist reguleerivate õigusaktide teise paketti (kõrvuti direktiiviga nr 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta2), sätestab elektrienergia tootmise, edastamise, jaotamise ja tarnimise ühtsed reeglid, elektrisektori korraldamise ja toimimise, turulepääsu, pakkumismenetluste kriteeriumide ja protseduuride ning võrkude haldamiseks lubade andmisega seotud eeskirjad. Juba esimese elektriturudirektiiviga3 on tehtud suuri edusamme elektriturgude arendamiseks kogu Euroopa Liidus. Ent ELi liikmesriikidele jäetud ulatuslik diskretsiooniõigus turgude avanemise, turulepääsu ja turu toimimise regulatsiooni kehtestamise küsimuses ei välistanud konkurentsimoonutusi.
Praegu on energiaturgude valdkonna peamine Euroopa Liidu õigusakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju1. See direktiiv, mis kuulub Euroopa Liidu energiaturu liberaliseerimist reguleerivate õigusaktide teise paketti (kõrvuti direktiiviga nr 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta2), sätestab elektrienergia tootmise, edastamise, jaotamise ja tarnimise ühtsed reeglid, elektrisektori korraldamise ja toimimise, turulepääsu, pakkumismenetluste kriteeriumide ja protseduuride ning võrkude haldamiseks lubade andmisega seotud eeskirjad. Juba esimese elektriturudirektiiviga3 on tehtud suuri edusamme elektriturgude arendamiseks kogu Euroopa Liidus. Ent ELi liikmesriikidele jäetud ulatuslik diskretsiooniõigus turgude avanemise, turulepääsu ja turu toimimise regulatsiooni kehtestamise küsimuses ei välistanud konkurentsimoonutusi.
Seega on direktiivi nr 2003/54/EÜ eesmärk saavutada nii kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete konkurentsile avatud energia siseturu meetmete abil olukord, kus oleks tagatud juurdepääs jaotusvõrgule ning teatud ulatuses turu avanemine. Järelikult on elektriturgude seisukorra parandamisel struktuurilisest aspektist võtmetähtsusega tagada mittediskrimineeriv juurdepääs jaotus- või põhivõrkudele. Võrkudele efektiivse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu loomisel on üks olulisemaid aspekte liikmesriikide kohustus tagada, et vertikaalselt lõimitud ettevõtete puhul opereeriksid põhi- ja jaotusvõrke eraldiseisvad juriidilised isikud, et eraldada jaotusvõrkude ja põhivõrkude ettevõtjad.
Energiaturu liberaliseerimist reguleerivate õigusaktide teise paketi ning iseäranis direktiivi nr 2003/54/EÜ vastuvõtmine on kahtlemata suur edusamm ühtse integreeritud elektrituru loomisel. Ent arvestades nende õigusaktide rakendamist liikmesriikides, on selge, et rakendada tuleb lisameetmeid tagamaks, et kõik tööstuslikud ja eratarbijad saaksid maksimaalselt kasu turgude avanemisest energiasektoris.
Eesmärgiga viia Euroopa Liidus turuintegratsioon lõpule ja kõrvaldada allesjäänud tõkked ning saavutada elektrienergia müümine võrdsetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, on hiljuti vastu võetud seadusandlike meetmete lisapakett. Direktiiv nr 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturgu reguleerivaid ühiseeskirju4, moodustab osa energiaturu liberaliseerimist reguleerivate õigusaktide kolmandast paketist. Kõnealuse paketiga püüavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid luua sobivad tingimused elektrienergia müügi viimaste takistuste kõrvaldamiseks, parendades sel eesmärgil mittediskrimineerivat juurdepääsu võrkudele ning tõhustades regulatiivset järelevalvesüsteemi. Põhi- ja jaotusvõrkude operaatorite eraldamisel läheb uus direktiiv nr 2009/72/EÜ praegusest regulatsioonist kaugemale. Peale juriidilise vormi, organisatoorse korralduse ja otsustuspädevuste eristamise on uue regulatsiooni kohaselt nõutav eraldamine ka omandiõiguse tasandil. Sellega püütakse tagada, et võrguoperaator on täiesti sõltumatu tarnijate ja tootjate huvidest, samuti vältida konfidentsiaalse teabe vahetamist. Uue regulatsiooni liikmesriikide riiklikesse õiguskordadesse sisseviimise tähtaeg saabub märtsis 2011, mis tähendab, et selleks ajaks peavad direktiivi nr 2009/72/EÜ nõuded olema kajastatud siseriiklikes õigusaktides . Riiklikud rakendusmeetmed peavad jõustuma 2013. aasta märtsis. Elektrienergiasektori eripära arvestades eeldab uue regulatsiooni tähtaegne ellurakendamine seda, et de facto peaks sektori liberaliseerimine algama viivitamatult. Sel põhjusel rakendavad Euroopa Liidu liikmesriigid ning eelkõige Balti riigid oma energiasektorite liberaliseerimiseks regulatiivseid lisameetmeid.
2. Leedu elektrienergiaturu liberaliseerimine
Leedu elektrienergiasektori pikaajaliste tavade kohaselt on vertikaalselt integreeritud riiklikul energiaettevõttel valitsev mõju. Aastal 2002 tehti pingutusi põhi- ja jaotusvõrgu eraldamiseks. Euroopa Liiduga liitumisel ühtlustati Leedu elektrienergiasektori riiklik poliitika ja õigusaktid Euroopa Liidu teise elektrienergiaturu liberaliseerimist reguleerivate õigusaktide paketiga (kehtestades uue elektrituruseaduse). Kui tarbijal ei ole võimalik või ta ei soovi valida sõltumatut teenusepakkujat, müüvad avalikud teenusepakkujad talle elektrit reguleeritud hindadega. Seejuures peaksid sõltumatud teenusepakkujad varustama kõiki vabatarbijaid elektriga lepinguliselt määratletud hindadega. Siiski on vaid üksikud vabatarbijad otsustanud osta elektrit sõltumatutelt teenusepakkujatelt, mistõttu on elektrituru liberaliseerimine jäänud valdavalt formaalsuseks.
Alates 01.01.2010 on Leedu elektriturul valitsevad asjaolud ja õigusregulatsioon suurel määral muutunud. Sellest kuupäevast alates algas Leedu elektrituru arenguplaani (edaspidi arenguplaan) rakendamise uus järk. Peale elektrituruseaduse muudatuste jõustusid ka uued elektrienergia müügi reeglid. Need õigusaktid loovad ettevõtetele uusi võimalusi osalemiseks elektriturul, mis hakkab lõpuks ka tegelikult avanema. Arenguplaani ellurakendamine võimaldab Leedu elektritarbijal tarbida ka praktikas elektrit oma vajaduste kohaselt ning lihtsasti mõistetavate, selgesti võrreldavate ja läbipaistvate hindadega, mis võimaldavad valida elektrienergia pakkujat ning rakendada muid vaba elektrienergiaturu mehhanisme.
Arenguplaani kohaselt on alates 2010. aastast Leedu elektrituru suurimad elektritarbijad, kes moodustavad kokku 35 protsenti nõudlusest, vabastatud reguleeritud elektritariifist. Seega ei rakendu alates 01.01.2010 reguleeritud elektritariif enam objektidele, mille tarbimisvõimsus ületab 400 kW. Selliste objektide kasutajad peavad valima sõltumatu elektrienergia pakkuja ning nad ei saa enam osta elektrit avalikelt teenusepakkujatelt, v.a juhul, kui nad ei ole valmis sõlmima elektrienergia sõltumatute pakkujatega lepinguid. Viimasel juhul on sellistel isikutel lubatud osta elektrit avalikelt teenusepakkujatelt kuni üleminekuperioodi lõpuni (st 01.07.2010). Üleminekuperioodi järel on kõnealuste objektide kasutajad igal juhul kohustatud ostma elektrit sõltumatutelt teenusepakkujatelt.
Vaba elektrituru segment suureneb pidevalt, sest alates 2011. aastast ei rakendu reguleeritud elektritariifid enam elektritarbijatele, kelle tarbimisvajadus ületab 100 kW. Alates 2012. aastast ei rakendu need tariifid ka enam tarbijatele, kelle tarbimisvajadus ületab 30 kW, ning alates 2013. aastast ei kohaldu reguleeritud tariif ka ülejäänud äritarbijatele. Seega on praegu paras aeg sõlmida leping sõltumatu teenusepakkujaga – enne eelnimetatud muudatuse jõustumist.
Elektritarbijatel, kes peavad arenguplaani kohaselt ostma juba praegu elektrit reguleerimata hindadega, tuleb viivitamatult lõpetada lepingud avalike teenusepakkujatega. Need tarbijad peavad senise lepingu asemel sõlmima kaks uut lepingut: leping sõltumatu elektrienergia pakkujaga (või mitme pakkujaga) elektrienergia ostmiseks ning leping jaotusvõrgu operaatoriga elektrienergia jaotamiseks.
Teiseks oluliseks teguriks, mis mõjutab elektriturul valitsevaid tingimusi, on muudatused elektrienergia hulgimüügiturul. Pidades silmas elektriturgude kohustuslikku avanemist ja vajadust tagada reguleerimata elektrihindade toimimine, alustas 01.01.2010 tegevust Leedu elektribörs. BALTPOOL UAB on elektribörsi korraldaja ja elektrituru litsentseeritud operaator. Ettevõtte peamine ülesanne on korraldada elektri hulgimüük nii Leedu elektribörsil kui ka kahepoolsetel kokkulepetel põhineva kaubanduse kaudu. Leedu elektribörs tugineb Nord Pool Spoti (Põhjamaades tegutseva elektribörsi) põhimõtetele. Elektri hind muutub pidevalt – hinnad on erinevad iga tunni järel ning kaubeldakse anonüümselt.
Seega tekib Leedu turul tegutsevatel ettevõtetel võimalus osaleda elektri hulgimüügiturul. Kaubelda on lubatud üksnes turu vahetutel osalistel : põhi- või jaotusvõrgu operaatoritel, elektrienergia müüjatel, importijatel, eksportijatel ja tootjatel5. Tarbijaid ei käsitata elektri hulgimüügituru vahetute osalistena ning seetõttu ei saa nad osta elektrit elektribörsilt. Et ettevõte saaks olla Leedu elektribörsi vahetu osaline ja börsil kaubelda, peab ta omandama elektrienergia müüja, põhi- või jaotusvõrgu operaatori, importija, eksportija või tootja tegevusloa, mille väljastab vastava pädevusega ametiasutus. Lisaks tuleb bilansihalduriga sõlmida bilansienergia ostmise või omandamise leping.
Elektribörsil kaubeldakse vastavalt börsireeglitele, mis reguleerivad kauplemist ja arveldamist, sanktsioone ja vastutust reeglite rikkumise eest, turukäitumist, eetikat, maksegraafikuid ja kauplemistasusid, ning vastavalt elektrituru osaliste ja elektribörsi korraldaja vahel sõlmitud lepingutele.
Leedu elektribörsil kauplemine põhineb osalistevaheliste maksete turvalisuse, ausa konkurentsi, usaldusväärsuse, õigluse, võrdsuse ja selge teabe põhimõtetel.
Leedu elektrituru operaatori korraldatud uuringu tulemuste kohaselt on elektrienergia keskmine igapäevane (või igakuine) müügihind tavaliselt madalam kui reguleeritud elektrihind, kuid tipptundidel on kaubeldava elektrienergia hind kõrgem6. Elektribörs on praeguseks toiminud veel liiga lühikest aega, et tuvastada selles küsimuses selgeid tendentse või teha järeldusi. Arvestades Euroopa Liidu kolmanda energiaturu liberaliseerimist reguleerivate õigusaktide paketi peatset ellurakendamist, jätkub igal juhul ka elektriturgude liberaliseerimine. Samuti peaksid selguma reguleerimata elektrihindade ellurakendamise ja elektrienergiaga elektribörsil kauplemise eelised.
3. Läti elektrituru liberaliseerimine
Sedapuhku on Läti seadusandja edestanud oma kolleege teistes Balti riikides. Nimelt on Läti elektriturg avatud juba alates 01.07.2007. Enne turu avanemist seostas Läti tööstusliku elektrienergia seadus elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise. Seetõttu võeti 2005. a juunis vastu elektrienergiaturu seadus7, mis kehtestas õigusraamistiku elektrienergiaturu toimimiseks Lätis.
Elektrienergiaturu seaduse peamise põhimõtte kohaselt määrab elektri hinna elektri tootjate, kauplejate ja kasutajate vaheline kokkulepe. Tariifid määrab Riikliku Kommunaalmajanduse Komisjon (edaspidi reguleerija) seadusele tuginedes üksnes kohustuslike elektrienergia hangete puhul, kus elekter on toodetud ühistootmise teel või taastuvaid energiaallikaid kasutades. Reguleerija on kehtestanud juhised elektrienergia tariifide arvestamiseks8, nimelt:
Elektrienergiaturu seadus eristab kahte tüüpi elektrienergia kasutajaid: assotsieerunud kasutajaid ja elektrituru osalejaid. Assotsieerunud kasutajad on isikud, kes ei kasuta võimalust olla elektrituru osalised ja valida sel moel vabalt elektrienergiaga kauplejat, vaid ostavad selle asemel elektrit avalikult teenuseosutajalt või jaotusvõrguettevõtjalt reguleerija määratud tariifide alusel. Assotsieerunud kasutajatele on tagatud õigus kindla kvaliteediga elektrienergia tarnele hinnaga, mis on hõlpsasti ja selgesti võrreldav ja muudetav (nn universaalteenus). Universaalteenuse pakkuja on avalik kaupleja, kellel lasub kohustus tarnida elektrit kõikidele assotsieerunud kasutajatele.
Kui isik on otsustanud loobuda universaalteenuse süsteemis osalemisest, saab temast elektrituru osaline ning ta võib vabalt valida elektrienergiaga kaupleja, kellelt osta elektrit kokkuleppehinnaga.
Elektrienergiaga võivad kaubelda järgmised isikud:
Sellisel juhul tarnib elektrienergiat kas avalik kaupleja või jaotusvõrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud alla tuhande kasutaja.
Elektrienergia pakkujat saab alati vahetada. Vahetamine tugineb eeldusele, et kasutaja (samuti elektrituru osaline) esitab vähemalt kaks kuud varem sellekohase teate nii elektrienergiaga kauplejale, kellega tal on elektri tarnimiseks leping sõlmitud, kui ka vastavale jaotusvõrguettevõtjale.
Üldiselt toimib süsteem suhteliselt hästi: Läti turuosalised on kirjeldatud reeglitega kohanenud ning oskavad kasutada liberaliseeritud turu eeliseid. Kui avanevad ka Eesti ja Leedu energiaturud, on oodata piiriüleste tehingute elavnemist.
4. Eesti elektrituru liberaliseerimine
Eesti on elektriturgude avanemise osas viimane mitte üksnes Balti riikide, vaid kõikide Euroopa Liidu riikide hulgas. Selle põhjuseid tuleb otsida spetsiifilistest geograafilistest ning tehnilistest asjaoludest, mis esinesid Eestis 2004. aastal Euroopa Liiduga liitumise ajal. Ühinemisprotsessis Eestile tehtud erandid põhinesid vajadusel säilitada Euroopa Liidu elektrituru ühtsus, kaitsta teatud tehniliste võimsuste (Narva Elektrijaamad) parendamiseks tehtud investeeringuid ning edendada Eesti sidusust Euroopa Ühenduse ja Põhjamaade energiavõrgustikuga Estlink 1 kaabli (lõpetatud projekt) ja Estlink 2 kaabli (käimasolev projekt) ehitamise kaudu. Nende projektide elluviimine peaks tagama, et Eesti vastab kõikidele tehnilistele nõuetele avamaks elektriturgu täielikult 2013. aastal.
Elektrituru liberaliseerimise peamised põhimõtted sätestab elektrituruseadus, mis võeti vastu 2004. a ning mis on aastail 2008, 2009 ja 2010 teinud läbi märkimisväärsed muudatused. Seadus määratleb turuosalistena elektriettevõtja (tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja), tarbija, bilansihalduri ja elektribörsi korraldaja .
01.04.2010 tähistas Eesti elektrituru liberaliseerimise jaoks olulist teetähist: Eesti elektriturg avanes 35 protsendi ulatuses. Sellele eelnes põhivõrguettevõtja eraldamine riiklikust elektritootjast Eesti Energia, iseseisva jaotusvõrguettevõtja Elering asutamine, mis ühtlasi asub kasutama Estlink-1 kaablit ja korraldab Estlink-2 kaabli ehituse lõpuleviimise. Elektrituru liberaliseerimiseks vajalike reeglite ja põhimõtete edasiseks arendamiseks muudeti elektrituruseadust ning need muudatused jõustusid 27.02.2010. Muudatustega reguleeritakse elektribörsi toimimist, sh elektribörsi korraldaja ja elektribörsil kaupleja turuosalistena, allutades nad sellega riiklikule järelevalvele (Konkurentsiamet).
Elektrituruseaduse üks peamisi muudatusi puudutab vabatarbija määratlust. Vabatarbija on tarbija, kes on kohustatud ostma elektrit vabade turuhindadega. Muudatuste eesmärk oli laiendada vabatarbijate ringi ja võimaldada praktikas elektrituru avanemine 35 protsendi ulatuses. Senise regulatsiooni kohaselt määratleti vabatarbija tema individuaalsete liitumispunktide läbilaskevõimete kaudu, millega vabatarbija oli võrku ühendatud ja tarbis elektrit oma vajaduste tarbeks.
Seadusemuudatuste kohaselt määratletakse vabatarbijat nüüd tarbimiskoha kaudu. Tarbija, kes kasutab elektrienergiat tarbimiskohas, kus kalendriaasta jooksul on ühe või mitme liitumispunkti kaudu tarbitud vähemalt 2 GWh elektrienergiat, liigitatakse automaatselt vabatarbijaks. See muudatus mõjutab potentsiaalselt sadu tarbijaid, kellel ei ole enam võimalik osta elektrit soodsamalt reguleeritud hindadega ning kes peavad nüüd ostma elektrit avatud turult.
Viidatud seadusemuudatuse vabatarbija määratlus on juba andnud alust mitmeks õigusvaidluseks, tekkinud küsimuste kohta on selgitusi jaganud nii riikliku järelevalve teostaja (Konkurentsiamet) kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Selgituste kohaselt kuuluvad vabatarbija mõiste alla tarbijad, kes müüvad elektrit edasi tarbijatele, kes omakorda annavad vara (kontoriruume, kaubanduspindu jne) kasutada kolmandatele isikutele. Samas on Konkurentsiamet rõhutanud, et tarbimiskohas tarbitud elekter peab kuluma oma vajaduste katmiseks. Võib eeldada, et vabatarbija ja oma vajaduste mõistete ulatus vajab õigusvaidluste raames täpsemat selgitamist.
Järgmine samm Eesti elektrituru liberaliseerimisel tehakse 2011. aastal, mil majandus- ja kommunikatsiooniminister defineerib vabatarbija mõiste ulatuse, määratledes vastavad tarbimiskogused. Määratlused valmivad 30. septembriks 2010 ning peavad vastama eesmärgile saavutada elektrituru avanemine 35 protsendi ulatuses. Sama skeem rakendub ka 2012. aasta suhtes. Alates 01.01.2013 on kõik tarbijad vabatarbijad ning Eesti elektriturg sellega täielikult avanenud.
Eesti teeb alles esimesi samme elektrituru liberaliseerimisel. Selles kontekstis vajavad analüüsimist paljud olulised küsimused ning tasakaalustamist kaalukad õigusliku tähendusega huvid, sealhulgas elektribörsi toimimise reeglid ja põhimõtted, vabatarbija määratluse ulatus, vabal turul elektrimüügi lepingute sõlmimisega seoses esilekerkivad teemad ning taastuvate energiaallikate kasutamisega seotud toetusmeetmed. Eelnevat silmas pidades on järgmistel kuudel ja aastatel selge vajadus läbimõeldud otsuste järele.
126.06.2003. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ; Euroopa Liidu Teataja 2003 L 176, lk 37.
226.06.2003. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/55/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju; Euroopa Liidu Teataja 2003 L 176, lk 57.
319.12.1996. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta; Euroopa Liidu Teataja 1997 L 27, lk 20.
413.07.2009. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ elektrienergia siseturu ühisreeglite kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ, Euroopa Liidu Teataja 2009 L 211, lk 55.
5Vt 09.12.2009. a Leedu Vabariigi energiaministri määrust nr 1-244 „Elektrienergia kauplemist puudutavad reeglid”.
6www.baltpool.lt.
7Läti keeles elektroenerģijas tirgus likums. Kehtestatud 08.06.2005, viimati muudetud 10.04.2008.
8Juhiste tekstid on kättesaadavad aadressil http://www.sprk.gov.lv/index.php?id=975&sadala=56.
Lisateabe saamiseks pöörduge palun:
Eestis: Lauri Almann
Lätis: Jūlija Jerņeva
Leedus: Elzė Matulionytė
Energiaturu liberaliseerimist reguleerivate õigusaktide teise paketi ning iseäranis direktiivi nr 2003/54/EÜ vastuvõtmine on kahtlemata suur edusamm ühtse integreeritud elektrituru loomisel. Ent arvestades nende õigusaktide rakendamist liikmesriikides, on selge, et rakendada tuleb lisameetmeid tagamaks, et kõik tööstuslikud ja eratarbijad saaksid maksimaalselt kasu turgude avanemisest energiasektoris.
Eesmärgiga viia Euroopa Liidus turuintegratsioon lõpule ja kõrvaldada allesjäänud tõkked ning saavutada elektrienergia müümine võrdsetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, on hiljuti vastu võetud seadusandlike meetmete lisapakett. Direktiiv nr 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturgu reguleerivaid ühiseeskirju4, moodustab osa energiaturu liberaliseerimist reguleerivate õigusaktide kolmandast paketist. Kõnealuse paketiga püüavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid luua sobivad tingimused elektrienergia müügi viimaste takistuste kõrvaldamiseks, parendades sel eesmärgil mittediskrimineerivat juurdepääsu võrkudele ning tõhustades regulatiivset järelevalvesüsteemi. Põhi- ja jaotusvõrkude operaatorite eraldamisel läheb uus direktiiv nr 2009/72/EÜ praegusest regulatsioonist kaugemale. Peale juriidilise vormi, organisatoorse korralduse ja otsustuspädevuste eristamise on uue regulatsiooni kohaselt nõutav eraldamine ka omandiõiguse tasandil. Sellega püütakse tagada, et võrguoperaator on täiesti sõltumatu tarnijate ja tootjate huvidest, samuti vältida konfidentsiaalse teabe vahetamist. Uue regulatsiooni liikmesriikide riiklikesse õiguskordadesse sisseviimise tähtaeg saabub märtsis 2011, mis tähendab, et selleks ajaks peavad direktiivi nr 2009/72/EÜ nõuded olema kajastatud siseriiklikes õigusaktides . Riiklikud rakendusmeetmed peavad jõustuma 2013. aasta märtsis. Elektrienergiasektori eripära arvestades eeldab uue regulatsiooni tähtaegne ellurakendamine seda, et de facto peaks sektori liberaliseerimine algama viivitamatult. Sel põhjusel rakendavad Euroopa Liidu liikmesriigid ning eelkõige Balti riigid oma energiasektorite liberaliseerimiseks regulatiivseid lisameetmeid.
2. Leedu elektrienergiaturu liberaliseerimine
Leedu elektrienergiasektori pikaajaliste tavade kohaselt on vertikaalselt integreeritud riiklikul energiaettevõttel valitsev mõju. Aastal 2002 tehti pingutusi põhi- ja jaotusvõrgu eraldamiseks. Euroopa Liiduga liitumisel ühtlustati Leedu elektrienergiasektori riiklik poliitika ja õigusaktid Euroopa Liidu teise elektrienergiaturu liberaliseerimist reguleerivate õigusaktide paketiga (kehtestades uue elektrituruseaduse). Kui tarbijal ei ole võimalik või ta ei soovi valida sõltumatut teenusepakkujat, müüvad avalikud teenusepakkujad talle elektrit reguleeritud hindadega. Seejuures peaksid sõltumatud teenusepakkujad varustama kõiki vabatarbijaid elektriga lepinguliselt määratletud hindadega. Siiski on vaid üksikud vabatarbijad otsustanud osta elektrit sõltumatutelt teenusepakkujatelt, mistõttu on elektrituru liberaliseerimine jäänud valdavalt formaalsuseks.
Alates 01.01.2010 on Leedu elektriturul valitsevad asjaolud ja õigusregulatsioon suurel määral muutunud. Sellest kuupäevast alates algas Leedu elektrituru arenguplaani (edaspidi arenguplaan) rakendamise uus järk. Peale elektrituruseaduse muudatuste jõustusid ka uued elektrienergia müügi reeglid. Need õigusaktid loovad ettevõtetele uusi võimalusi osalemiseks elektriturul, mis hakkab lõpuks ka tegelikult avanema. Arenguplaani ellurakendamine võimaldab Leedu elektritarbijal tarbida ka praktikas elektrit oma vajaduste kohaselt ning lihtsasti mõistetavate, selgesti võrreldavate ja läbipaistvate hindadega, mis võimaldavad valida elektrienergia pakkujat ning rakendada muid vaba elektrienergiaturu mehhanisme.
Arenguplaani kohaselt on alates 2010. aastast Leedu elektrituru suurimad elektritarbijad, kes moodustavad kokku 35 protsenti nõudlusest, vabastatud reguleeritud elektritariifist. Seega ei rakendu alates 01.01.2010 reguleeritud elektritariif enam objektidele, mille tarbimisvõimsus ületab 400 kW. Selliste objektide kasutajad peavad valima sõltumatu elektrienergia pakkuja ning nad ei saa enam osta elektrit avalikelt teenusepakkujatelt, v.a juhul, kui nad ei ole valmis sõlmima elektrienergia sõltumatute pakkujatega lepinguid. Viimasel juhul on sellistel isikutel lubatud osta elektrit avalikelt teenusepakkujatelt kuni üleminekuperioodi lõpuni (st 01.07.2010). Üleminekuperioodi järel on kõnealuste objektide kasutajad igal juhul kohustatud ostma elektrit sõltumatutelt teenusepakkujatelt.
Vaba elektrituru segment suureneb pidevalt, sest alates 2011. aastast ei rakendu reguleeritud elektritariifid enam elektritarbijatele, kelle tarbimisvajadus ületab 100 kW. Alates 2012. aastast ei rakendu need tariifid ka enam tarbijatele, kelle tarbimisvajadus ületab 30 kW, ning alates 2013. aastast ei kohaldu reguleeritud tariif ka ülejäänud äritarbijatele. Seega on praegu paras aeg sõlmida leping sõltumatu teenusepakkujaga – enne eelnimetatud muudatuse jõustumist.
Elektritarbijatel, kes peavad arenguplaani kohaselt ostma juba praegu elektrit reguleerimata hindadega, tuleb viivitamatult lõpetada lepingud avalike teenusepakkujatega. Need tarbijad peavad senise lepingu asemel sõlmima kaks uut lepingut: leping sõltumatu elektrienergia pakkujaga (või mitme pakkujaga) elektrienergia ostmiseks ning leping jaotusvõrgu operaatoriga elektrienergia jaotamiseks.
Teiseks oluliseks teguriks, mis mõjutab elektriturul valitsevaid tingimusi, on muudatused elektrienergia hulgimüügiturul. Pidades silmas elektriturgude kohustuslikku avanemist ja vajadust tagada reguleerimata elektrihindade toimimine, alustas 01.01.2010 tegevust Leedu elektribörs. BALTPOOL UAB on elektribörsi korraldaja ja elektrituru litsentseeritud operaator. Ettevõtte peamine ülesanne on korraldada elektri hulgimüük nii Leedu elektribörsil kui ka kahepoolsetel kokkulepetel põhineva kaubanduse kaudu. Leedu elektribörs tugineb Nord Pool Spoti (Põhjamaades tegutseva elektribörsi) põhimõtetele. Elektri hind muutub pidevalt – hinnad on erinevad iga tunni järel ning kaubeldakse anonüümselt.
Seega tekib Leedu turul tegutsevatel ettevõtetel võimalus osaleda elektri hulgimüügiturul. Kaubelda on lubatud üksnes turu vahetutel osalistel : põhi- või jaotusvõrgu operaatoritel, elektrienergia müüjatel, importijatel, eksportijatel ja tootjatel5. Tarbijaid ei käsitata elektri hulgimüügituru vahetute osalistena ning seetõttu ei saa nad osta elektrit elektribörsilt. Et ettevõte saaks olla Leedu elektribörsi vahetu osaline ja börsil kaubelda, peab ta omandama elektrienergia müüja, põhi- või jaotusvõrgu operaatori, importija, eksportija või tootja tegevusloa, mille väljastab vastava pädevusega ametiasutus. Lisaks tuleb bilansihalduriga sõlmida bilansienergia ostmise või omandamise leping.
Elektribörsil kaubeldakse vastavalt börsireeglitele, mis reguleerivad kauplemist ja arveldamist, sanktsioone ja vastutust reeglite rikkumise eest, turukäitumist, eetikat, maksegraafikuid ja kauplemistasusid, ning vastavalt elektrituru osaliste ja elektribörsi korraldaja vahel sõlmitud lepingutele.
Leedu elektribörsil kauplemine põhineb osalistevaheliste maksete turvalisuse, ausa konkurentsi, usaldusväärsuse, õigluse, võrdsuse ja selge teabe põhimõtetel.
Leedu elektrituru operaatori korraldatud uuringu tulemuste kohaselt on elektrienergia keskmine igapäevane (või igakuine) müügihind tavaliselt madalam kui reguleeritud elektrihind, kuid tipptundidel on kaubeldava elektrienergia hind kõrgem6. Elektribörs on praeguseks toiminud veel liiga lühikest aega, et tuvastada selles küsimuses selgeid tendentse või teha järeldusi. Arvestades Euroopa Liidu kolmanda energiaturu liberaliseerimist reguleerivate õigusaktide paketi peatset ellurakendamist, jätkub igal juhul ka elektriturgude liberaliseerimine. Samuti peaksid selguma reguleerimata elektrihindade ellurakendamise ja elektrienergiaga elektribörsil kauplemise eelised.
3. Läti elektrituru liberaliseerimine
Sedapuhku on Läti seadusandja edestanud oma kolleege teistes Balti riikides. Nimelt on Läti elektriturg avatud juba alates 01.07.2007. Enne turu avanemist seostas Läti tööstusliku elektrienergia seadus elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise. Seetõttu võeti 2005. a juunis vastu elektrienergiaturu seadus7, mis kehtestas õigusraamistiku elektrienergiaturu toimimiseks Lätis.
Elektrienergiaturu seaduse peamise põhimõtte kohaselt määrab elektri hinna elektri tootjate, kauplejate ja kasutajate vaheline kokkulepe. Tariifid määrab Riikliku Kommunaalmajanduse Komisjon (edaspidi reguleerija) seadusele tuginedes üksnes kohustuslike elektrienergia hangete puhul, kus elekter on toodetud ühistootmise teel või taastuvaid energiaallikaid kasutades. Reguleerija on kehtestanud juhised elektrienergia tariifide arvestamiseks8, nimelt:
- juhised elektrienergiasüsteemi opereerimise teenustasude arvestamiseks,
- juhised elektrienergiasüsteemi jaotusteenuste teenustasude arvestamiseks,
- juhised elektrienergia tariifide arvestamiseks assotsieerunud kasutajatele.
Elektrienergiaturu seadus eristab kahte tüüpi elektrienergia kasutajaid: assotsieerunud kasutajaid ja elektrituru osalejaid. Assotsieerunud kasutajad on isikud, kes ei kasuta võimalust olla elektrituru osalised ja valida sel moel vabalt elektrienergiaga kauplejat, vaid ostavad selle asemel elektrit avalikult teenuseosutajalt või jaotusvõrguettevõtjalt reguleerija määratud tariifide alusel. Assotsieerunud kasutajatele on tagatud õigus kindla kvaliteediga elektrienergia tarnele hinnaga, mis on hõlpsasti ja selgesti võrreldav ja muudetav (nn universaalteenus). Universaalteenuse pakkuja on avalik kaupleja, kellel lasub kohustus tarnida elektrit kõikidele assotsieerunud kasutajatele.
Kui isik on otsustanud loobuda universaalteenuse süsteemis osalemisest, saab temast elektrituru osaline ning ta võib vabalt valida elektrienergiaga kaupleja, kellelt osta elektrit kokkuleppehinnaga.
Elektrienergiaga võivad kaubelda järgmised isikud:
- elektrienergia tootja, kes kasutab ühte või mitut tootmisüksust ühes või mitmes asukohas ning kellel on elektrienergia tootmiseks tegevusluba;
- jaotusvõrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud alla tuhande kasutaja, eeldusel, et see jaotusvõrguettevõtja vastab seaduses sätestatud sõltumatuse nõuetele;
- elektrienergiaga kaupleja, kellele on reguleerija väljastanud vastava tegevusloa.
Sellisel juhul tarnib elektrienergiat kas avalik kaupleja või jaotusvõrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud alla tuhande kasutaja.
Elektrienergia pakkujat saab alati vahetada. Vahetamine tugineb eeldusele, et kasutaja (samuti elektrituru osaline) esitab vähemalt kaks kuud varem sellekohase teate nii elektrienergiaga kauplejale, kellega tal on elektri tarnimiseks leping sõlmitud, kui ka vastavale jaotusvõrguettevõtjale.
Üldiselt toimib süsteem suhteliselt hästi: Läti turuosalised on kirjeldatud reeglitega kohanenud ning oskavad kasutada liberaliseeritud turu eeliseid. Kui avanevad ka Eesti ja Leedu energiaturud, on oodata piiriüleste tehingute elavnemist.
4. Eesti elektrituru liberaliseerimine
Eesti on elektriturgude avanemise osas viimane mitte üksnes Balti riikide, vaid kõikide Euroopa Liidu riikide hulgas. Selle põhjuseid tuleb otsida spetsiifilistest geograafilistest ning tehnilistest asjaoludest, mis esinesid Eestis 2004. aastal Euroopa Liiduga liitumise ajal. Ühinemisprotsessis Eestile tehtud erandid põhinesid vajadusel säilitada Euroopa Liidu elektrituru ühtsus, kaitsta teatud tehniliste võimsuste (Narva Elektrijaamad) parendamiseks tehtud investeeringuid ning edendada Eesti sidusust Euroopa Ühenduse ja Põhjamaade energiavõrgustikuga Estlink 1 kaabli (lõpetatud projekt) ja Estlink 2 kaabli (käimasolev projekt) ehitamise kaudu. Nende projektide elluviimine peaks tagama, et Eesti vastab kõikidele tehnilistele nõuetele avamaks elektriturgu täielikult 2013. aastal.
Elektrituru liberaliseerimise peamised põhimõtted sätestab elektrituruseadus, mis võeti vastu 2004. a ning mis on aastail 2008, 2009 ja 2010 teinud läbi märkimisväärsed muudatused. Seadus määratleb turuosalistena elektriettevõtja (tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja), tarbija, bilansihalduri ja elektribörsi korraldaja .
01.04.2010 tähistas Eesti elektrituru liberaliseerimise jaoks olulist teetähist: Eesti elektriturg avanes 35 protsendi ulatuses. Sellele eelnes põhivõrguettevõtja eraldamine riiklikust elektritootjast Eesti Energia, iseseisva jaotusvõrguettevõtja Elering asutamine, mis ühtlasi asub kasutama Estlink-1 kaablit ja korraldab Estlink-2 kaabli ehituse lõpuleviimise. Elektrituru liberaliseerimiseks vajalike reeglite ja põhimõtete edasiseks arendamiseks muudeti elektrituruseadust ning need muudatused jõustusid 27.02.2010. Muudatustega reguleeritakse elektribörsi toimimist, sh elektribörsi korraldaja ja elektribörsil kaupleja turuosalistena, allutades nad sellega riiklikule järelevalvele (Konkurentsiamet).
Elektrituruseaduse üks peamisi muudatusi puudutab vabatarbija määratlust. Vabatarbija on tarbija, kes on kohustatud ostma elektrit vabade turuhindadega. Muudatuste eesmärk oli laiendada vabatarbijate ringi ja võimaldada praktikas elektrituru avanemine 35 protsendi ulatuses. Senise regulatsiooni kohaselt määratleti vabatarbija tema individuaalsete liitumispunktide läbilaskevõimete kaudu, millega vabatarbija oli võrku ühendatud ja tarbis elektrit oma vajaduste tarbeks.
Seadusemuudatuste kohaselt määratletakse vabatarbijat nüüd tarbimiskoha kaudu. Tarbija, kes kasutab elektrienergiat tarbimiskohas, kus kalendriaasta jooksul on ühe või mitme liitumispunkti kaudu tarbitud vähemalt 2 GWh elektrienergiat, liigitatakse automaatselt vabatarbijaks. See muudatus mõjutab potentsiaalselt sadu tarbijaid, kellel ei ole enam võimalik osta elektrit soodsamalt reguleeritud hindadega ning kes peavad nüüd ostma elektrit avatud turult.
Viidatud seadusemuudatuse vabatarbija määratlus on juba andnud alust mitmeks õigusvaidluseks, tekkinud küsimuste kohta on selgitusi jaganud nii riikliku järelevalve teostaja (Konkurentsiamet) kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Selgituste kohaselt kuuluvad vabatarbija mõiste alla tarbijad, kes müüvad elektrit edasi tarbijatele, kes omakorda annavad vara (kontoriruume, kaubanduspindu jne) kasutada kolmandatele isikutele. Samas on Konkurentsiamet rõhutanud, et tarbimiskohas tarbitud elekter peab kuluma oma vajaduste katmiseks. Võib eeldada, et vabatarbija ja oma vajaduste mõistete ulatus vajab õigusvaidluste raames täpsemat selgitamist.
Järgmine samm Eesti elektrituru liberaliseerimisel tehakse 2011. aastal, mil majandus- ja kommunikatsiooniminister defineerib vabatarbija mõiste ulatuse, määratledes vastavad tarbimiskogused. Määratlused valmivad 30. septembriks 2010 ning peavad vastama eesmärgile saavutada elektrituru avanemine 35 protsendi ulatuses. Sama skeem rakendub ka 2012. aasta suhtes. Alates 01.01.2013 on kõik tarbijad vabatarbijad ning Eesti elektriturg sellega täielikult avanenud.
Eesti teeb alles esimesi samme elektrituru liberaliseerimisel. Selles kontekstis vajavad analüüsimist paljud olulised küsimused ning tasakaalustamist kaalukad õigusliku tähendusega huvid, sealhulgas elektribörsi toimimise reeglid ja põhimõtted, vabatarbija määratluse ulatus, vabal turul elektrimüügi lepingute sõlmimisega seoses esilekerkivad teemad ning taastuvate energiaallikate kasutamisega seotud toetusmeetmed. Eelnevat silmas pidades on järgmistel kuudel ja aastatel selge vajadus läbimõeldud otsuste järele.
126.06.2003. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ; Euroopa Liidu Teataja 2003 L 176, lk 37.
226.06.2003. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/55/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju; Euroopa Liidu Teataja 2003 L 176, lk 57.
319.12.1996. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta; Euroopa Liidu Teataja 1997 L 27, lk 20.
413.07.2009. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ elektrienergia siseturu ühisreeglite kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ, Euroopa Liidu Teataja 2009 L 211, lk 55.
5Vt 09.12.2009. a Leedu Vabariigi energiaministri määrust nr 1-244 „Elektrienergia kauplemist puudutavad reeglid”.
6www.baltpool.lt.
7Läti keeles elektroenerģijas tirgus likums. Kehtestatud 08.06.2005, viimati muudetud 10.04.2008.
8Juhiste tekstid on kättesaadavad aadressil http://www.sprk.gov.lv/index.php?id=975&sadala=56.
Lisateabe saamiseks pöörduge palun:
Eestis: Lauri Almann
Lätis: Jūlija Jerņeva
Leedus: Elzė Matulionytė
